Äri tegemise mõte

Hiljuti Viitnalt läbi sõites leidsin seal uue söögikoha, mis Viitna Kõrtsile konkurentsi pakub. Jaanipäeva paiku Kuressaaret väisates ehmatas mind sealne uute supermarketite rohkus. Meelde tuli aeg, kus iga mees tegi hamburgeriputka või bensiinijaama, olenevalt sellest, mille naabrimees just püsti oli saanud. Naabril kliente käib, ma teen sama. 

Vestlesin just hiljuti ühe tuttavaga teemal, et Eesti ettevõtetel pole äriideed. Inspiratsiooni sai teema president Ilvese väljaütlemisest Josh Silvermaniga peetud mõttevahetuses, et ettevõtja pole mitte see, kes õigel hetkel tehase erastab vaid see, kes paneb kogu oma vara panti OMA idee teostamiseks. Ehmatav oli, et minu majandusharidusega vestluskaaslane jätkas seda mõtet selliselt: "jah, firma loomise idee on ju selle mahamüümine". Iseenesest loogiline, äritegevust  mõõdetakse selle kasumlikkuses. Minu mõte oli aga pigem selles, et ettevõtted toodavad kasumit midagi tootes.

Eesti ettevõtluskeskkond vajab kontseptsiooni vahetust. Kui majandustegevust iseloomustab ainult vahendusest teenitav kasum, siis pole tõesti vaja pikalt mõtelda. Näed kalaparve, traalid välja. Kui aga kala jääb vähemaks, ei aita teise traaleri ostmisest. Siis on vaja teha midagi muud. Oma toodete ja teenuste väljatöötamine on väärtus, mida on raske ära võtta. Sa sõltud enda oskustest, sa tunned seda läbi ja lõhki. Ma olen näinud Eestis palju ettevõtlikke inimesi, kellel on idee ja kes ei karda seda ellu viia, sõltumata sellest, mida teised ümberringi räägivad. Nad ei kopeeri naabri ideed, nad teevad midagi sellist, mida nad ise tahavad teha. Ja see on ettevõtlus, mille üle on põhjust uhkust tunda.

Let's share some stuff

There's this idea, that if you've got special tools to do a job then you should keep them to your self.

Our idea is to share our tools instead. So here's a one you may find useful. We call it a brand map. The idea behind the brand map is to illustrate all the inter-connections going on in any one brand's universe. It helps focus thinking of how a brand develops and grows, how it becomes relevant and where it may lose it's relevance. The brand map doesn't have a beginning or end: it's just an endless circle of interconnections that make the brand come alive.

The main effect of the brand map is to make people involved stop thinking linearly and instead makes thoughts holistic. Different positions on the map create different points of view. To have a strong brand means that all the views are similar. Enjoy!

Rebranding – an easy path?

This is a Time Line of a hypothetical rebranding process. Starting with background info harvesting and up to checkpoints in years to come. Substantial work is done in the first 6 months (give or take), but this map shows that brands need constant nurturing and development after the launch as well. Brands die when left on their own.

And then there are some delicate rebranding issues, that just can't be accomplished overnight and could take years to finish – better have a clear road map for that.

Of course this Time Line is not universal – it is a reference point, each case should be tailored regarding a specific product or brand and its environment. Visualising helps one to grasp an otherwise complicated process.

A downloadable pdf will be available at www.thebrandmanual.com on June 22.

Disainmõtlemine: mis see on?

Sel nädalal toimus järjekordne Eesti Disainikeskuse korraldatud seminar, mis seekord keskendus teenuste disainile. Et aru saada, kuidas teenuseid disainida, tuleb mõista disainmõtlemist. Disainmõtlemine on universaalne probleemide lahendamise metoodika, mis põhineb süsteemsel küsimuste esitamisel ja nendele küsimustele loovate vastuste leidmisel. Miks seda mõtlemist just disainiga seostatakse? Sel põhjusel, et taoline mõtlemismudel on osa disainerite ettevalmistusest: nad on harjutatud tegema mõtestatud valikuid. Et see tehnika sobib ka muuks kui esteetilisteks taotlusteks, on disainmõtlemise rakenduse vastu üha tõusev huvi.

Brand Manuali keskne teenus on disainmõtlemise kasutamine äriliste probleemide lahendamisel. Tajume selget vajadust end rohkem arusaadavaks teha, meie teenus on uudne ja sellele pole ka artikuleeritud nõudlust. Hede Kerstin Luik juhatas mind täna artiklile, mis disainmõtlemisest üsna hea ülevaate annab. Meil jääb vaid üle lisada sinna oma lood, mida lõkkevalgel hea rääkida oleks.

Can you build brands on twitter?

An interesting article on Twitter – is it a worthy marketing tool? As they say: "…Twitter is an excellent way to reach people with an interest in twittering."

I especially dig the diagram at the beginning of the piece.

Why Twitter Won't Change Marketing

Eesti: grupi taga, kuid ringiga maas

Brand Manual on olnud avatud poolteist kuud. Meie mõte luua Eestisse strateegiline konsultatsioonibüroo on hakanud kenasti juuri maasse saama. Firma konkurentsieelise loomisel ei otsita tihti mõttekaaslast disaineri või kommunikatsioonispetsialistist ja sedapidi läheb veel aega, et äriringkonnad sellist lähenemist firma arendamisel sama loomulikuks peaks kui finantskonsultandi kaasamist firma rahavoogude optimeerimisse.

Majanduse tsüklilisus on samane looduses toimuvaga. Lopsakas kasv päädib talvevarude loomisega, mis aitavad kevadel uuesti vohama asuda, ühel aastaajal edukas eluvorm võib teisel hävida. Selleks majandustalveks on paljudel ettevõtetel varud loodud. Küsimus on, kas talvitumisest osatakse ka välja tulla. Millised on plaanid?

Meil on käimas mitmed initsiatiivid, mis selleks kevadeks valmistuvad: Innovatsiooniaasta ja Loov Eesti. Eesti Disainikeskus tegeleb ettevõtete, disaini ja tehnoloogia ühendamisega. Teeme Ära Minu Eesti tegeles heade mõtetega. Kõik on valmis kaasa lööma. Kui vaid kellelgi oleks suutlikkust investeerida.

Eesti riigis on otsitud Nokiat, kuid tegelikult oleksime pidanud otsima Sitrat, Soome Innovatsioonifondi. Igasugune areng eeldab sõnastatud eesmärki, tegevuskava ja selle elluviimiseks vajalikke vahendeid. Meil osatakse aga rahastada valmis lahendusi, innovatsiooni lõpptulemust. Kui vaadata meie majandust, siis suur osa meie ettevõtlusest on olnud vahendus ja maaletoomine. Meie ettevõtlus loob ise väga vähe ja see on ka põhjus, miks meil pole oma tooteid ja innovatsiooni, vähemalt mitte neid edulugusid, mida loodetakse leida selleks, et ärgitada ka teisi ettevõtteid uuendama.

Juba mainitud Soome Innovatsioonifondi lehelt leidsin sügisel avaldatud artikli, kus tunti muret Soome innovatsioonipõhise majanduse jätkusuutlikkuse pärast. Eestil on väga kiiresti vaja tegutseda, kui tahame ühes grupis püsida Soomega, kellest me oleme ringiga maas. Kohvi ja küpsiste aeg on läbi, palun reaalset tegevust.

Tühjad sõnad

Täna jäi linnapildis silma üks üsna kulunud moega Nissan Primera, kandis endal kuldseid kirjasid "butiik "Glamuur ja fashion"". Kirjapilt muutmata. 

Wolff Olins viis aastaid tagasi läbi kampaania kulla väärtuse taastamiseks, sest "kuld" oli muutnud "kuldseks". Kui väärtuslikku tähistav sõna on muutunud tarbekaubaks, kaob sõna algne tähendus. Meil on Tallinnas taaskasutuspood "Eksklusiiv" ja mööblikauplus "Uus antiik".

Ameerika tumedanahaliste kogukonna jälgimisel on leitud seos pere sissetuleku ja laste nimede vahel: mida vaesem pere, seda uhkemaid ja kõlavamaid nimesid kannavad lapsed. On meilgi kalduvus nimetada koristajat "sanitaarspetsialistiks" või poodi "butiigiks". Lootus on, et põrand saab sedapidi puhtam või kaup müüdud. Tegelikkus näitab, et kui kõik on erilised, pole seda keegi ja me oleme ühe tähenduse jälle sisutühjalt ära lörtsinud. Ja sellest on kahju.