Kui rääkida Eesti ettevõtete tulevikust ja disainist, meeldib mulle võrdlus ahjuga. Kui eesmärk on tuba soojaks kütta, ent ahi on täna külm, tuleb sinna puud alla panna. Ahju iseeneslik soojenemine toimub ainult suvel. Kui ettevõtte eesmärk on olla edukas sõltumata üldisest majandusfoonist, tuleb investeerida läbimõtlemisse ja täisväärtuslikku uuendusse ehk panna puid ahju alla.
Üks maailmas tunnustatud tööriist taoliste muutuste läbiviimisel on disainjuhtimine, mis pakub vastuseid küsimustele “kuidas luuakse ettevõtete tulevik?” ja “kuidas tekib organisatsioon, mis sellist muutust suudab ellu viia?”.
Miks disainerid on üldse sellistel ärilistel teemadel hakanud kaasa rääkima? Põhjuseid on kaks. Esiteks tegeleb disain erialaselt probleemide lahendamisega: disainerite välja töötatud tehnikad (nimetagem seda disainmõtlemiseks) on tõestanud end kõikvõimalike probleemide lahendamisel, olgu selleks näiteks liikluskorraldus või esmaabiteenuse pakkumine. Need tehnikad on sedavõrd tõhusad, et näiteks Stanfordi ülikooli juurde asutati 2005. aastal erialdi disainiinstituut D-School (http://dschool.stanford.edu), kus kõikidele soovijatele disainmõtlemist õpetatakse. Ettevõtted, kes kasutavad disainiprotsesse, omavad sisulist edumaad nende ees, kelle jaoks disain on tootele lõppviimistluse andmine.
Teine oluline põhjus rääkimaks disainist äri kontekstis on disainerite oskus visualiseerida ning muuta vestluste ja nägemuste põhjal meie eesmärgid ja taotlused kõigile arusaadavaks. Kui liita sellele arusaamine meeskonnatööst ja protsesside juhtimisest, saame tulemuseks disainjuhtimise. On ekslik pidada disainjuhtimiseks disainerite juhtimist – disainjuhi roll on kujundada terve ettevõtte tulevikku, see töö on kõikehõlmav ja kõiki puudutav.
Millest koosneb disainjuhtimine?
Disainjuhtimine tegeleb ettevõttele soodsa tuleviku leidmise, selle visualiseerimise ja seejärel elluviimisega. Paljud ettevõtted toimivad turul reaktiivselt, müües ootuspäraseid tooteid olemasolevatele klientidele. Kui turg muutub, on taoline ettevõte võimetu kohanema, kuna ettevõtte töötajad on hõivatud oma tänaste probleemide lahendamisega. Et sellest olukorrast välja tulla, peab keegi soovitud muutust esile kutsuma.
See protsess ei alga kunagi disainiprojektist. Esmalt tuleb luua muutustele äriline kontekst ning püstitada eesmärk, mille saavutamine omab otsest seost ettevõtte eduga. Tähele tasub panna, et kasumitaotlus ei lähe eesmärgina kirja, see eesmärk peab inspireerima nii töötajaid kui kliente. Lugu räägib, et kord kosmosekeskust väisanud president Kennedy küsinud sealselt koristajalt, millega too seal tegeleb ja saanud vastuseks: “me saadame inimesi kosmosesse”. See on suurepärane näide hästi visualiseeritud eesmärgist.
Alles siis kui projektil on äriline kontekst ja kõik on teadlikud üldistest eesmärkidest, ootab ees lahenduse disain. Siin on disainjuhi suurim panus disainimeeskonnale lahendamist vajava ülesande püstitus ning meeskonna töötulemuse hindamine lähtuvalt algülesandest. Tavapärane on olukord, kus disaineritele püstitatakse ülesanne ilma üldist konkteksti avamata ning nende tööd hinnatakse subjektiivsetel alustel. Nii lähtub disainer lahenduse loomisel tellija isikust ning jätab sunnitult tagaplaanile need, kes on tegelikult lahenduse sihtrühmaks. Et tegemist on väga kriitilise teemaga annab tunnustust ka asjaolu, et kohe on eesti keeles ilmumas Peter L. Phillipsi raamat “Täiusliku disaini lähteülesande koostamine”, millega soovitan tutvuda kõigil, kellel on reaalne huvi muutusi ellu viia.
Mõtle välja ja tee valmis!
Palju on toodud eeskujuks ettevõtteid nagu Nokia, Virgin, Apple või IKEA. Neid ettevõtteid ei ühenda mitte nende toodete hea välimus vaid see, et need ettevõtted on teinud selgeid valikuid, mis erinesid turuliidrite käitumisest, neil oli selge idee, mida ellu viia ning nad tegid selle ka valmis. Disainjuhtimine ei paku lihtsaid lahendusi, see aitab ambitsioonikaid plaane ellu viia. Eesti parimad näited plaanide ellu viimisest on enamasti personaalsed sooritused spordi või kultuuri valdkonnas, ettevõtete tasandil on meil edulugusid vähem. Neid saab kindlasti tulevikus olema palju rohkem, sest juba paljud Eesti ettevõtted on aru saanud pikemaajaliste plaanide vajalikkusest ning ei ela ainult homses päevas jahtunud ahju suudmesse lootusrikkaid pilke heites.
Posts
