Hiljuti Viitnalt läbi sõites leidsin seal uue söögikoha, mis Viitna Kõrtsile konkurentsi pakub. Jaanipäeva paiku Kuressaaret väisates ehmatas mind sealne uute supermarketite rohkus. Meelde tuli aeg, kus iga mees tegi hamburgeriputka või bensiinijaama, olenevalt sellest, mille naabrimees just püsti oli saanud. Naabril kliente käib, ma teen sama.
Vestlesin just hiljuti ühe tuttavaga teemal, et Eesti ettevõtetel pole äriideed. Inspiratsiooni sai teema president Ilvese väljaütlemisest Josh Silvermaniga peetud mõttevahetuses, et ettevõtja pole mitte see, kes õigel hetkel tehase erastab vaid see, kes paneb kogu oma vara panti OMA idee teostamiseks. Ehmatav oli, et minu majandusharidusega vestluskaaslane jätkas seda mõtet selliselt: "jah, firma loomise idee on ju selle mahamüümine". Iseenesest loogiline, äritegevust mõõdetakse selle kasumlikkuses. Minu mõte oli aga pigem selles, et ettevõtted toodavad kasumit midagi tootes.
Eesti ettevõtluskeskkond vajab kontseptsiooni vahetust. Kui majandustegevust iseloomustab ainult vahendusest teenitav kasum, siis pole tõesti vaja pikalt mõtelda. Näed kalaparve, traalid välja. Kui aga kala jääb vähemaks, ei aita teise traaleri ostmisest. Siis on vaja teha midagi muud. Oma toodete ja teenuste väljatöötamine on väärtus, mida on raske ära võtta. Sa sõltud enda oskustest, sa tunned seda läbi ja lõhki. Ma olen näinud Eestis palju ettevõtlikke inimesi, kellel on idee ja kes ei karda seda ellu viia, sõltumata sellest, mida teised ümberringi räägivad. Nad ei kopeeri naabri ideed, nad teevad midagi sellist, mida nad ise tahavad teha. Ja see on ettevõtlus, mille üle on põhjust uhkust tunda.
Posts
Sellest "firma loomise idee on ju selle mahamüümine" - lausest kõlab kuidagi kõvahäälselt ja kurvalt see ajutisus, mis mulle Eestis tihti silma torkab - pole nagu seda jätkuvust, perefirmasid ja ajalugusid, usaldavat kindlustunnet ega sellest tulenevalt julgust ja tulevikulootust.
ReplyDeleteTänases päevas elamine on pop ja homse peale ei mõelda. Kui täna saab kasumi kätte, siis homme müün firma maha. Mida meile ülehomme vaja läheb, seda vaatamegi alles ülehomme. Püsikliendid ei püsi, traditsioonid ei juurdu. Üürilepingud on aastased ja trendid käivad tuule suuna järgi. Ma täitsa kohe loodan, et aeg ja ootamine seda asja natuke stabiliseerivad.