Brand Manuali keskne teenus on disainmõtlemise kasutamine äriliste probleemide lahendamisel. Tajume selget vajadust end rohkem arusaadavaks teha, meie teenus on uudne ja sellele pole ka artikuleeritud nõudlust. Hede Kerstin Luik juhatas mind täna artiklile, mis disainmõtlemisest üsna hea ülevaate annab. Meil jääb vaid üle lisada sinna oma lood, mida lõkkevalgel hea rääkida oleks.
Wednesday, May 27, 2009
Disainmõtlemine: mis see on?
Sel nädalal toimus järjekordne Eesti Disainikeskuse korraldatud seminar, mis seekord keskendus teenuste disainile. Et aru saada, kuidas teenuseid disainida, tuleb mõista disainmõtlemist. Disainmõtlemine on universaalne probleemide lahendamise metoodika, mis põhineb süsteemsel küsimuste esitamisel ja nendele küsimustele loovate vastuste leidmisel. Miks seda mõtlemist just disainiga seostatakse? Sel põhjusel, et taoline mõtlemismudel on osa disainerite ettevalmistusest: nad on harjutatud tegema mõtestatud valikuid. Et see tehnika sobib ka muuks kui esteetilisteks taotlusteks, on disainmõtlemise rakenduse vastu üha tõusev huvi.
Labels:
Theory
Friday, May 22, 2009
Can you build brands on twitter?
An interesting article on Twitter – is it a worthy marketing tool? As they say: "…Twitter is an excellent way to reach people with an interest in twittering."
Eesti: grupi taga, kuid ringiga maas
Brand Manual on olnud avatud poolteist kuud. Meie mõte luua Eestisse strateegiline konsultatsioonibüroo on hakanud kenasti juuri maasse saama. Firma konkurentsieelise loomisel ei otsita tihti mõttekaaslast disaineri või kommunikatsioonispetsialistist ja sedapidi läheb veel aega, et äriringkonnad sellist lähenemist firma arendamisel sama loomulikuks peaks kui finantskonsultandi kaasamist firma rahavoogude optimeerimisse.
Majanduse tsüklilisus on samane looduses toimuvaga. Lopsakas kasv päädib talvevarude loomisega, mis aitavad kevadel uuesti vohama asuda, ühel aastaajal edukas eluvorm võib teisel hävida. Selleks majandustalveks on paljudel ettevõtetel varud loodud. Küsimus on, kas talvitumisest osatakse ka välja tulla. Millised on plaanid?
Meil on käimas mitmed initsiatiivid, mis selleks kevadeks valmistuvad: Innovatsiooniaasta ja Loov Eesti. Eesti Disainikeskus tegeleb ettevõtete, disaini ja tehnoloogia ühendamisega. Teeme Ära Minu Eesti tegeles heade mõtetega. Kõik on valmis kaasa lööma. Kui vaid kellelgi oleks suutlikkust investeerida.
Eesti riigis on otsitud Nokiat, kuid tegelikult oleksime pidanud otsima Sitrat, Soome Innovatsioonifondi. Igasugune areng eeldab sõnastatud eesmärki, tegevuskava ja selle elluviimiseks vajalikke vahendeid. Meil osatakse aga rahastada valmis lahendusi, innovatsiooni lõpptulemust. Kui vaadata meie majandust, siis suur osa meie ettevõtlusest on olnud vahendus ja maaletoomine. Meie ettevõtlus loob ise väga vähe ja see on ka põhjus, miks meil pole oma tooteid ja innovatsiooni, vähemalt mitte neid edulugusid, mida loodetakse leida selleks, et ärgitada ka teisi ettevõtteid uuendama.
Juba mainitud Soome Innovatsioonifondi lehelt leidsin sügisel avaldatud artikli, kus tunti muret Soome innovatsioonipõhise majanduse jätkusuutlikkuse pärast. Eestil on väga kiiresti vaja tegutseda, kui tahame ühes grupis püsida Soomega, kellest me oleme ringiga maas. Kohvi ja küpsiste aeg on läbi, palun reaalset tegevust.
Labels:
business,
innovation
Friday, May 15, 2009
Tühjad sõnad
Täna jäi linnapildis silma üks üsna kulunud moega Nissan Primera, kandis endal kuldseid kirjasid "butiik "Glamuur ja fashion"". Kirjapilt muutmata.
Wolff Olins viis aastaid tagasi läbi kampaania kulla väärtuse taastamiseks, sest "kuld" oli muutnud "kuldseks". Kui väärtuslikku tähistav sõna on muutunud tarbekaubaks, kaob sõna algne tähendus. Meil on Tallinnas taaskasutuspood "Eksklusiiv" ja mööblikauplus "Uus antiik".
Ameerika tumedanahaliste kogukonna jälgimisel on leitud seos pere sissetuleku ja laste nimede vahel: mida vaesem pere, seda uhkemaid ja kõlavamaid nimesid kannavad lapsed. On meilgi kalduvus nimetada koristajat "sanitaarspetsialistiks" või poodi "butiigiks". Lootus on, et põrand saab sedapidi puhtam või kaup müüdud. Tegelikkus näitab, et kui kõik on erilised, pole seda keegi ja me oleme ühe tähenduse jälle sisutühjalt ära lörtsinud. Ja sellest on kahju.
Monday, May 11, 2009
Ausast tagasisidest
Juhtusin täna Helsingis ühe müügiesitluse võimalikuks kliendiks. Tegemist oli Surnumere soolast kosmeetikatoodetega, kreemid ja muud vahendid sinna juurde. Müügimees oli meeldiv, osavõtlik, esitlus ise hästi läbi mõeldud. Toode oli mulle huvipakkuv, ideaalne olukord. Hind oli soolal küll soolane aga see oli igati õigustatud. Ühesõnaga, müük oli õige, toode oli õige, hind oli õige ja oli ka klient. Aga ma ei ostnud... sest nende pakend oli kohutav. Ma olen küll toodete välimuse suhtes ülitundlik, kuid see kullatud kaanega, ebamäärase kuju ning pisut viltu kleebitud sildiga topsik ei rääkinud midagi kvaliteedist, mis on purgi sees.
Mis mind hiljem mõtlema pani, oli minu tagasiside müügimehele - minu keeldumise peale küsis ta imestunult, miks ma ometi ei soostu tema suurepärase pakkumisega? Ma sain tagantjärgi aru, et otsisin põhjendusi, sest mul polnud südant talle otse ütelda, et su toode on lihtsalt inetu...
Dan Gardneri raamatus "Risk" on põhjalik ülevaade meie otsustusmehhaanikast ning sellest, kuidas me, võtame oma emotsionaalne ajuga (ehk kõhutundega) otsuse vastu, mida hiljem põhjendab meie ratsionaalne aju. Kuigi me seda ise ei taju, teeme me valikuid siiski meeldivuse alusel, mida hiljem artikuleerivad ratsionaalsed argumendid. Ning me tunneme valehäbi kui peame tunnistama, et meie valiku põhjustas miski nii tühine kui välimus.
See pani mind mõtlema kõikide nende müügimeeste peale, kes annavad turundusele tagasisidet, et "kliendid peavad toodet kalliks", "liiga vähe lisavõimalusi", "kliendid pole rahul kvaliteediga" ja muu säärane, mis on nende põhjendus toote mitte ostmiseks. Loomulikult võib ütelda, et välimus pole oluline kui kõik muu on õige. Samas, miks teha tööd kõige muuga ja jätta tähelepanuta see kõige lihtsam?
Mis mind hiljem mõtlema pani, oli minu tagasiside müügimehele - minu keeldumise peale küsis ta imestunult, miks ma ometi ei soostu tema suurepärase pakkumisega? Ma sain tagantjärgi aru, et otsisin põhjendusi, sest mul polnud südant talle otse ütelda, et su toode on lihtsalt inetu...
Dan Gardneri raamatus "Risk" on põhjalik ülevaade meie otsustusmehhaanikast ning sellest, kuidas me, võtame oma emotsionaalne ajuga (ehk kõhutundega) otsuse vastu, mida hiljem põhjendab meie ratsionaalne aju. Kuigi me seda ise ei taju, teeme me valikuid siiski meeldivuse alusel, mida hiljem artikuleerivad ratsionaalsed argumendid. Ning me tunneme valehäbi kui peame tunnistama, et meie valiku põhjustas miski nii tühine kui välimus.
See pani mind mõtlema kõikide nende müügimeeste peale, kes annavad turundusele tagasisidet, et "kliendid peavad toodet kalliks", "liiga vähe lisavõimalusi", "kliendid pole rahul kvaliteediga" ja muu säärane, mis on nende põhjendus toote mitte ostmiseks. Loomulikult võib ütelda, et välimus pole oluline kui kõik muu on õige. Samas, miks teha tööd kõige muuga ja jätta tähelepanuta see kõige lihtsam?
Sunday, May 3, 2009
Check-one-two
Tere tulemast meie verivärskele kodulehele. Kuniks targemad tegelevad brauserite korraliku @font-face toe tekitamisega, jäime vana hea staatilise Flash-lehe juurde.
Subscribe to:
Posts (Atom)